Mine sisu juurde

Lõoke ehk hommikutüüp

Sinu sisemine kell käib teistest ees: hommik on su parim aeg ja õhtu lõpeb varem kui enamikul.

See leht kirjeldab testi ühte võimalikku tulemust Oled sa lõoke või öökull? Kronotüübi test

Tee test ise

Mida see tähendab

Sinu sisemine kell käib enamiku inimeste omast natuke ees. Ärkad kergelt, sageli enne äratust, mõtled kõige selgemalt päeva esimesel poolel ja väsid õhtul varakult. Seda nimetatakse kronotüübiks: see on kellaaeg, mil su keha eelistab magada ja ärkvel olla. Osaliselt on see päritud ja keegi ei vali seda ise.

Tugevused

Varajased kooli- ja tööajad sobivad sulle, nii et nädala jooksul ei kogune unevõlga nii kergesti. Tähtsad asjad saavad tehtud enne, kui päev lärmakaks läheb, ja nädalavahetus ei riku su esmaspäeva.

Nõrgad kohad

Hilised peod, õhtused koosolekud ja öövahetused maksavad sulle rohkem kui teistele. Juunis võivad valged ööd su kell viis üles ajada ja vanusega nihkub sisemine kell enamikul veelgi varasemaks.

Mis aitab

Pane nõudlikum töö hommikusse ja hoia kinni oma varasest magamaminekust, selle pärast pole vaja vabandada. Kui kipud liiga varaseks nihkuma, ole pärastlõunal ja õhtul päevavalguses ning hoia varahommik hämaram: õhtune valgus lükkab sisemist kella hilisemaks. Suvel aitavad pimendavad kardinad. Ärka ka nädalavahetusel enam-vähem samal ajal. Kui magad nädalaid halvasti või ärkad ikka ja jälle kell kolm ega jää enam magama, räägi arstiga.

Testist: Oled sa lõoke või öökull? Kronotüübi test

Kas ärkad enne äratust või lükkad seda viimase minutini edasi? Kas kesköö on su parim mõtlemise aeg või magad siis juba ammu? Kaksteist igapäevast küsimust äratuskellast, nädalavahetusest, valgetest öödest ja hilistest pidudest näitavad, kuhu jääb sinu sisemine kell: kas oled lõoke, öökull või kuskil vahepeal.

Aega kulub umbes kolm minutit. Saad teada oma tüübi ja selle, mida see tähendab, ning praktilisi nõuandeid valguse, une ja kohvi kohta. See on enesevaatluse test, mille aluseks on kronotüübi teaduslik mõiste. Unetest või diagnoos see ei ole.

Kuidas see test töötab

Testis on 12 küsimust, mille on kirjutanud kahur.ee toimetus, ja igaühel on kolm või neli vastust. Igas küsimuses on üks lõokese, üks kesktüübi ja üks öökulli vastus ning igaüks neist annab oma tüübile kaks punkti. Neljal küsimusel on lisaks leebem vastus, mis annab ühe punkti kesktüübile ja ühe lõokesele või öökullile. Iga tüüp saab kaks punkti täpselt 12 vastusest, nii et ükski tüüp pole teistest kergem saada. Sinu tulemus on tüüp, millel on kõige rohkem punkte. Viigi korral läheb ette kesktüüp, siis lõoke.

Testi aluseks on kronotüübi teaduslik mõiste: igaühel on sisemine kell, mille rütm on umbes 24 tundi ja mida seab peamiselt valgus, ning inimesed erinevad selle poolest, kui vara või hilja see käib. Teadlased mõõdavad kronotüüpi valideeritud küsimustike, unepäevikute ja liikumisandurite abil. See test pole nende hulgas. See on meie oma enesevaatluse test, mida pole valideeritud, ja tulemus on umbkaudne pilt, mitte mõõtmine.

Unetest see samuti ei ole. Nädalaid kestev unetus, vali norskamine koos hingamispausidega või tugev päevane unisus on põhjus pöörduda perearsti poole, mitte testi uuesti teha. Tulemustes toodud faktid järgivad ööpäevarütmi ja une uuringute üldtunnustatud seisukohti.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kronotüüp?

Kronotüüp näitab, mis kellaajal su keha eelistab magada ja ärkvel olla. Igaühel on sisemine kell, mille rütm on umbes 24 tundi ja mida seab peamiselt päevavalgus. Mõnel käib see varakult (lõokesed), mõnel hilja (öökullid), enamikul kuskil vahepeal.

Kas öökullist võib saada lõoke?

Osaliselt. Kronotüüp on osaliselt päritud, nii et tugevast öökullist saab harva päris lõoke, aga kella saab nihutada tunni-paari võrra. Kõige paremini aitavad ere valgus kohe pärast ärkamist, hämaram valgus õhtul ja ärkamisaeg, mis ka nädalavahetusel ei muutu. Muutus võtab paar nädalat ja kaob, kui vanade harjumuste juurde tagasi lähed.

Miks teismelised nii hilja magama lähevad?

Murdeeas nihkub sisemine kell hilisemaks ja kõige hilisem on see umbes teismeea lõpus või paarikümnendates. Pärast seda muutub enamik inimesi aeglaselt jälle varasemaks ja eakad on sageli selged lõokesed. Teismeline, kes ei jää kell kümme magama, ei ole tavaliselt lihtsalt jonnakas.

Mis on sotsiaalne ajavahe?

Sotsiaalne ajavahe on vahe selle vahel, millal sa magad tööpäeviti ja millal vabadel päevadel. Kui tõused nädala sees kell seitse ja laupäeval kell üksteist, elab keha nii, nagu lendaksid igal nädalavahetusel mitu ajavööndit edasi-tagasi. Seda on kõige rohkem öökullidel ja see on üks põhjus, miks esmaspäeva hommik nii raske on. Ühtlasem ärkamisaeg teeb vahe väiksemaks.

Kas öökulliks olemine on ebatervislik?

Öökulliks olemine ei ole haigus. Uuringutes on öökullid keskmiselt tööpäeviti vähem maganud ja tundnud end väsinumana, aga suur osa sellest tuleb tõenäoliselt elamisest oma kella vastu, mitte kronotüübist endast. Piisav ja korrapärane uni on tähtsam kui see, mis tüüpi sa oled.

Kas see on unetest?

Ei. Test näitab su eelistatud päevarütmi, mitte unehäireid. Kui sul on nädalaid raske uinuda, ärkad öösel ega jää enam magama, norskad valjult ja hingamine katkeb või oled päeval väga unine, räägi oma perearstiga.

Teised tulemused