Keskmine stressitundlikkus

Igapäevase survega saad üsna hästi hakkama, aga mõni olukord või suur koormus läheb sulle siiski hinge.

See leht kirjeldab testi ühte võimalikku tulemust Stressitest: kui kergesti sa stressi satud?

Mida see tähendab

Sinu skoor on keskel. Enamasti tuled tavalise survega toime ilma suurema vaevata, aga mõned asjad lähevad sulle ikkagi hinge: kuhjuvad tähtajad, ebakindlus millegi olulise pärast või inimesed, kes oskavad sind närvi ajada. See on väga levinud muster ja täiesti mõistlik.

Tugevused

Sa võtad probleeme piisavalt tõsiselt, et nendeks valmistuda, aga ei upu nendesse. Tavaliselt eristad sa päris ohtu halvast päevast.

Nõrgad kohad

Stress tuleb tavaliselt välja ühe kanali kaudu rohkem kui teiste. Vaata ülal olevaid alaskaalasid. Kui kõige kõrgem on muretsemine, on probleem sageli mõtlemises enne ja pärast sündmusi. Kui kõige kõrgem on haavatavus surve all, tunned end hetkel ülekoormatuna. Kui kõige kõrgem on ärrituvus, märkavad sinu lähedased su stressi tõenäoliselt enne sind ennast.

Mida proovida

Vali vahend alaskaala järgi. Muretsemise korral kirjuta mure üles koos järgmise konkreetse sammuga ja jäta see kindla kellaajani kõrvale. Ülekoormuse korral jaga ülesanne kõige väiksemaks järgmiseks sammuks ja tee ainult see. Ärrituvuse korral aeglusta enne vastamist hingamist, nii et väljahingamine on pikk. Regulaarne liikumine ja piisav uni aitavad kõigi kolme puhul.

Testist: Stressitest: kui kergesti sa stressi satud?

Üks inimene raputab ärajäänud bussi või pingelise koosoleku minutiga maha, teine kannab seda endaga terve päeva. Psühholoogias nimetatakse seda stressitundlikkuseks: üsna püsivaks kalduvuseks, kui kergesti surve sulle mõjub ja kui tugevalt sa sellele reageerid. See on osa isiksuseomadusest, mida nimetatakse neurootilisuseks, teisest otsast vaadates emotsionaalseks stabiilsuseks.

Test koosneb 18 väitest, mis pärinevad avalikus omandis rahvusvahelisest isiksuseväidete kogust (IPIP). Hinda, kui täpselt iga väide sind üldiselt kirjeldab, mitte ainult sel nädalal. Aega kulub umbes kolm minutit. Saad üldskoori ja skoori kolmel alaskaalal 0–100: muretsemine, haavatavus surve all ja ärrituvus.

Test ei mõõda, kui stressis sa praegu oled, ega läbipõlemist või ärevushäiret, ja see ei pane diagnoosi. Kui stress segab und, tervist või igapäevaelu, räägi oma perearstiga.

Kuidas see test töötab

Test ühendab kolm lühikest skaalat rahvusvahelisest isiksuseväidete kogust (International Personality Item Pool, IPIP). IPIP-i väited on avalikus omandis ning neid tohib kasutada, tõlkida ja avaldada mis tahes eesmärgil. Igal alaskaalal on kuus väidet: muretsemine (IPIP-NEO ärevuse alaskaala N1, Goldberg, 1999), haavatavus surve all (IPIP-NEO haavatavuse alaskaala N6) ja ärrituvus (IPIP-i rahulikkuse skaala pöördsuunas, sarnane kuue faktori isiksuseküsimustiku tasakaalukuse skaalaga). Igal lähteskaalal on kümme väidet, mis on lühendatud kuuele. Kõik kolm kuuluvad neurootilisuse alla. See on lai isiksuseomadus, mis kirjeldab, kui kergesti inimene pinge all negatiivseid emotsioone kogeb.

Iga väidet hindad skaalal 1 (üldse ei kehti) kuni 5 (täiesti kehtib). Üheksa väidet on pöördsuunalised, nii et 1 loeb nende puhul 5-na. Iga alaskaala vastused keskmistatakse ja teisendatakse skaalale 0–100. Üldskoor on kõigi 18 vastuse keskmine samal skaalal. Üldskoor 40 või alla selle kuvatakse kui "madal", 41–60 kui "keskmine" ja üle 60 kui "kõrge" stressitundlikkus. Need piirid on kirjeldavad vahemikud, mitte rahvastikunormid. Kuna pooled väited on suunatud ühele ja pooled teisele poole, viib kõigiga nõustumine sind keskele, mitte tippu.

Mida see test ei tee: see ei mõõda, kui stressis sa praegu oled või kui palju stressi sul viimasel kuul on olnud. See ei ole läbipõlemise test, see ei tuvasta ärevushäiret ega depressiooni ja see ei ole kliiniline vahend. Test kirjeldab üsna püsivat kalduvust, mis siiski muutub vanuse, elusündmuste ja harjutamisega. Nagu iga enesehinnangul põhinev test, peegeldab ka see seda, kuidas sa ise end näed. Kui stress segab nädalate kaupa und, tervist, tööd või suhteid või sul on tunne, et sa ei tule toime, pöördu perearsti poole. Usaldusväärset teavet vaimse tervise kohta ja abi leidmise võimalusi leiad lehelt peaasi.ee. Hädaolukorras helista numbril 112.

Viited: Goldberg, L. R. (1999). A broad-bandwidth, public domain, personality inventory measuring the lower-level facets of several five-factor models. Raamatus I. Mervielde jt (toim), Personality Psychology in Europe, 7, 7–28. Goldberg, L. R. jt (2006). The International Personality Item Pool and the future of public-domain personality measures. Journal of Research in Personality, 40, 84–96. Väited: ipip.ori.org.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see on sama mis stressitaseme test?

Ei. Stressitaseme test küsib, kui stressis sa oled viimasel ajal olnud, tavaliselt viimase kuu jooksul, ja vastus muutub koos eluoludega. See test mõõdab stressitundlikkust ehk seda, kui kergesti sa üldiselt stressi satud. Rahulikul inimesel võib olla väga pingeline kuu ja tundlikul inimesel vaikne.

Mis on stressitundlikkus?

See näitab, kui kiiresti ja tugevalt sa reageerid survele, ebakindlusele ja tagasilöökidele. Tundlikumad inimesed muretsevad rohkem, tunnevad end varem ülekoormatuna ja muutuvad pinge all ärrituvaks. Isiksusepsühholoogias on see osa neurootilisusest, mille vastand on emotsionaalne stabiilsus. Igaüks paikneb sellel skaalal kuskil.

Kuidas stressi vähendada?

Kõige rohkem tõendeid on lihtsate asjade kohta: regulaarne liikumine, piisav uni kindlatel kellaaegadel, vähem kofeiini ja alkoholi ning aeg inimestega, keda usaldad. Aeglane hingamine pika väljahingamisega võib keha kiiresti rahustada. Kui kirjutad mure üles koos järgmise konkreetse sammuga ja jagad suured ülesanded väikesteks, väheneb tunne, et asjad kasvavad üle pea.

Kas stressitundlikkust saab vähendada?

Mingil määral küll. Keskmiselt muutuvad inimesed vanusega emotsionaalselt stabiilsemaks ja uuringud näitavad, et isiksuseomadused võivad teadliku pingutuse ja teraapiaga muutuda. Kõige paremad tõendid on kognitiivsel käitumisteraapial põhinevate meetodite ja regulaarse liikumise kohta. Muutus on tavaliselt järkjärguline ja võtab pigem kuid kui päevi.

Kas kõrge stressitundlikkus on sama mis ärevushäire?

Ei. Kõrge stressitundlikkus on tavaline isiksuse erinevus. Ärevushäire tähendab, et ärevus on nii tugev või pidev, et see segab pikka aega tõsiselt igapäevaelu, ja seda saab hinnata ainult arst või psühholoog. Kõrge tundlikkus võib ärevusprobleemide tekkimist tõenäolisemaks muuta. See on põhjus enda eest hoolitseda, mitte diagnoos.

Millal peaks stressiga arsti juurde minema?

Siis, kui stress on mitu nädalat seganud und, söögiisu, tööd või suhteid, kui tunned end pidevalt pinges või masenduses või kui sul on kehalised sümptomid, näiteks südamekloppimine või valu rinnus. Esimene kontakt on perearst. Vaimse tervise kohta leiad teavet ka lehelt peaasi.ee. Kui mõtled endale haiget tegemisele, helista numbril 112.

Kas mu tulemust salvestatakse?

Ei. Tulemus arvutatakse kohe ja sinu vastuseid me ei salvesta. Nime, e-posti ega kontot ei küsita.

Teised tulemused

Madal stressitundlikkus Surve läheb sulle harva naha alla ja kui läheb, rahuned kiiresti.
Kõrge stressitundlikkus Surve mõjub sulle kiiresti ja tugevalt ning mure või pinge võib jääda sinuga kauaks.