Õpilane

Mida see tähendab

Neli või vähem õiget vastust on selle mälumängu puhul tavaline tulemus, sest küsimused tulevad kogu Eesti ajaloost ja paljud neist on üles ehitatud kuupäevadele, mis lähevad ka eestlastel endil sassi. Tartu rahu pannakse sageli 1918. või 1919. aastasse, kuigi see sõlmiti 2. veebruaril 1920. Esimest üldlaulupidu arvatakse olevat peetud Tallinnas, kuigi see toimus 1869. aastal Tartus.

Kindlamad pidepunktid on iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918, Nõukogude okupatsioon 1940. aastal ja iseseisvuse taastamine 20. augustil 1991. Kui need on paigas, on teisi sündmusi lihtsam nende ümber paigutada.

Vaata õiged vastused üle ja proovi uuesti. Iga mäng valib 12 küsimust enam kui 320 seast, nii et järgmisel korral tuleb ka uusi.

Mälumängust: Eesti ajaloo mälumäng: 12 küsimust

Kaksteist küsimust Eesti ajaloost, alates Pulli asulast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumiseni. Küsimused valitakse juhuslikult enam kui 320 küsimuse seast, nii et iga mäng on erinev. Igale küsimusele on aega 10 sekundit.

Suurem osa küsimustest on koolitasemel. Mõni on nõksuga ja mõeldud neile, kes teavad lugu, aga mitte täpset aastat või kohta. Vastuse järel näed kohe, kas said õige, ja lõpus tuleb kokkuvõte.

Kuidas see mälumäng töötab

Küsimused on koostanud KahurQuizi toimetus ning kuupäevad ja nimed on kontrollitud Eesti Entsüklopeedia, Eesti Instituudi teabekogu Estonica ning ametlike allikate, näiteks Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Eesti Mälu Instituudi materjalide põhjal. Küsimusi, mille vastuses ajaloolased lahknevad, pangas ei ole. Kui allikad kasutavad eri kalendreid, lähtub mälumäng kuupäevast, mida õpetatakse Eesti koolides ja mis on riiklikus kalendris, näiteks 24. veebruar 1918 iseseisvuse väljakuulutamise ja 25. märts 1949 märtsiküüditamise alguse puhul.

Iga mäng valib küsimustepangast juhuslikult 12 küsimust ja iga õige vastus annab ühe punkti: 0–4 Õpilane, 5–9 Kodanik ja 10–12 Ajaloolane. Mälumäng kontrollib kuupäevade, kohtade ja nimede teadmist, mitte seda, kui hästi sa mõistad, miks sündmused toimusid.