Kodanik

Mida see tähendab

Viis kuni üheksa õiget vastust tähendab, et Eesti ajaloo peajoon on sul selge: muistne vabadusvõitlus, Rootsi ja Vene aeg, iseseisvus 1918, Tartu rahu 1920, okupatsioon 1940 ja tagasitee laulva revolutsiooni kaudu.

Vahele jäid ilmselt küsimused, mis ongi mõeldud püüdma neid, kes teavad lugu, aga mitte üksikasju. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, kuid Liivimaal alles 1819. Esimene Vabariigi Presidendi ametinimetuse kandja oli Konstantin Päts 1938. aastal, mitte Lennart Meri. Iseseisvusmanifest loeti esimesena ette Pärnus, mitte Tallinnas.

Üks või kaks sellist fakti ongi vahe selle ja järgmise astme vahel. Proovi uuesti: iga mäng valib uued 12 küsimust.

Mälumängust: Eesti ajaloo mälumäng: 12 küsimust

Kaksteist küsimust Eesti ajaloost, alates Pulli asulast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumiseni. Küsimused valitakse juhuslikult enam kui 320 küsimuse seast, nii et iga mäng on erinev. Igale küsimusele on aega 10 sekundit.

Suurem osa küsimustest on koolitasemel. Mõni on nõksuga ja mõeldud neile, kes teavad lugu, aga mitte täpset aastat või kohta. Vastuse järel näed kohe, kas said õige, ja lõpus tuleb kokkuvõte.

Kuidas see mälumäng töötab

Küsimused on koostanud KahurQuizi toimetus ning kuupäevad ja nimed on kontrollitud Eesti Entsüklopeedia, Eesti Instituudi teabekogu Estonica ning ametlike allikate, näiteks Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Eesti Mälu Instituudi materjalide põhjal. Küsimusi, mille vastuses ajaloolased lahknevad, pangas ei ole. Kui allikad kasutavad eri kalendreid, lähtub mälumäng kuupäevast, mida õpetatakse Eesti koolides ja mis on riiklikus kalendris, näiteks 24. veebruar 1918 iseseisvuse väljakuulutamise ja 25. märts 1949 märtsiküüditamise alguse puhul.

Iga mäng valib küsimustepangast juhuslikult 12 küsimust ja iga õige vastus annab ühe punkti: 0–4 Õpilane, 5–9 Kodanik ja 10–12 Ajaloolane. Mälumäng kontrollib kuupäevade, kohtade ja nimede teadmist, mitte seda, kui hästi sa mõistad, miks sündmused toimusid.