Palju nartsissistlikke jooni

Mida see tähendab

Sinu skoor nartsissistlikel joontel on kõrge. Sa hindad end enamikust inimestest kõrgemalt, sulle meeldib, kui sind märgatakse, ja sa tahad tihti ise otsustada, kuidas asjad käivad ja keda kuulatakse. Tõenäoliselt nõustusid sa paljude väidetega teadlikult ja see ausus on midagi väärt.

Tugevused

Need jooned pole ainult probleem. Enesekindlaid ja kehtestavaid inimesi valitakse juhiks, nad müüvad ideid hästi, saavad äraütlemisest kiiresti üle ja julgevad võtta riske, mida teised väldivad.

Hind

See langeb tavaliselt suhetele. Teised võivad tunda, et neid ei kuulata, kasutatakse ära või lükatakse kõrvale, ja hea tahe saab otsa nii aeglaselt, et sa ei pruugi seda märgata enne, kui see on läinud. Kriitika võib ka valusamalt torgata, kui välja paistab.

Mis aitab

Küsi kelleltki, kes ei sõltu sinust, mitte alluvalt ega austajalt, milline on sinuga vaidlemine, ja kuula vastus lõpuni. Kõrge skoor ei ole diagnoos. Kui suhted või töö lähevad ikka ja jälle samamoodi katki, on psühholoogiga rääkimine tugev samm, mitte nõrk.

Testist: Kas ma olen nartsissist?

Nartsissism ei ole lihtsalt edevus. Psühholoogias kirjeldatakse nartsissistlikke jooni mitme külje kaudu: kui tähtsaks inimene end peab, kui väga ta tähelepanu vajab ja kui tugevalt ta tahab teisi suunata. Mingil määral on need jooned olemas kõigil. Küsimus on selles, kui palju.

Test koosneb 18 väitest, mis pärinevad avalikus omandis rahvusvahelisest isiksuseväidete kogust (IPIP). Hinda, kui täpselt iga väide sind kirjeldab. Aega kulub umbes neli minutit. Saad üldskoori ja skoori kolmel alaskaalal 0–100, kontot pole vaja.

Test ei pane diagnoosi. Nartsissistlikku isiksushäiret saab hinnata ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog.

Kuidas see test töötab

Test ühendab kolm lühikest skaalat rahvusvahelisest isiksuseväidete kogust (International Personality Item Pool, IPIP). IPIP-i väited on avalikus omandis ning neid tohib kasutada, tõlkida ja avaldada mis tahes eesmärgil. Igal alaskaalal on kuus väidet: enesetähtsus (IPIP-NEO tagasihoidlikkuse alaskaala, pöördsuunas; Goldberg, 1999), tähelepanuvajadus (IPIP-i skaala, mis mõõdab Hogani isiksuseküsimustiku ekshibitsionismiga sarnast omadust) ja domineerimine (IPIP-i skaala, mis mõõdab California psühholoogilise küsimustiku domineerimise ehk nartsissismi skaalaga sarnast omadust). Pikemad lähteskaalad on lühendatud kuuele väitele. Eriõiguste ootusele, mis on samuti nartsissismi tuumjoon, ei ole avalikus omandis IPIP-i skaalat, seega seda eraldi ei mõõdeta.

Iga väidet hindad skaalal 1 (üldse ei kehti) kuni 5 (täiesti kehtib). Kuus väidet on pöördsuunalised. Iga alaskaala vastused keskmistatakse ja teisendatakse skaalale 0–100. Üldskoor on kõigi 18 vastuse keskmine samal skaalal. Üldskoor 30 või alla selle kuvatakse kui „vähe“, 31–55 kui „mõõdukalt“ ja üle 55 kui „palju“ nartsissistlikke jooni. Need piirid on kirjeldavad vahemikud, mitte rahvastikunormid.

Mida see test ei tee: see ei ole nartsissistliku isiksuse küsimustik (NPI), see ei ole kliiniline vahend ega diagnoosi nartsissistlikku isiksushäiret. Test mõõdab nartsissismi suurustundelist, väljapoole suunatud poolt. Haavatavat poolt (ebakindlust, ülitundlikkust kriitika suhtes, häbi) see ei hõlma. Nagu iga enesehinnangul põhinev test, peegeldab ka see seda, kuidas sa ise end näed.

Viited: Goldberg, L. R. (1999). A broad-bandwidth, public domain, personality inventory measuring the lower-level facets of several five-factor models. Raamatus I. Mervielde jt (toim), Personality Psychology in Europe, 7, 7–28. Goldberg, L. R. jt (2006). The International Personality Item Pool and the future of public-domain personality measures. Journal of Research in Personality, 40, 84–96. Väited: ipip.ori.org.