Tere, kallis jõuluvana!
Sa ju polegi nii vana!
Oled vanast palju noorem,
suurem kingikotikoorem.
Tööd on palju sul ju ega
pole aega vananeda?
Oma habemega ajas
oled käinud igas majas.
Rõõmud jagasid kõik pooleks,
sa jääd igavesti nooreks.
Saab üks aasta varsti läbi,
aga meie ootame,
silmitseme kuusekäbi,
aknast välja vaatame.
Õhtul pimedal ja valgel,
kuusel küünlad põlevad.
Salmid selged, puna palgel-
lapsed, jõulud tulevad.
Säraküünla särisedes,
rõõmukene rinda poeb.
Hääle kergelt värisedes,
väikeveli salmi loeb:
Tornikella kauge kaja,
kaikumas kesk talveööd.
Looja, õnnista ja hoia
kodurahu, päevatööd.
Oi, kui hea, et käes on jõulud!
lapsed kuuse all on reas.
Oi, kui hea, et jõululaulud
juba ammu on meil peas!
Oi, kui hea, et õigel ajal
piparkoogid valmis said-
nüüd on küljes kogu majal
jõululõhnu ,magusaid!
Oi, kui rõõmsaks muutub tuba,
siis, kui särab jõulupuu!
Oi, kui rõõmsalt naerab juba
jõuluvana kotisuu.
Mina, kallis jõuluvana,
olen üle aasta vana.
Möödub veel üks aastavahe,
siis ma olen üle kahe.
Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.
Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad , mis on kurbus-
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.
Jahedas ja tohutus,
Tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus-
hoia teda silmas.
Ning kui oled väsinud
ega jaksa loota-
ära soovigi siis muud:
uusi pühi oota!