Jõululuuletused

Jõuluvana, tead sa mis?
Tegin toa korda, siis
kastsin lilli, toitsin kassi
ega lõhkund ühtki tassi!

Väikest venda hoidsin ma,
kiigutasin teda ka.
Kas sul kotis leidub mulle
midagi? Ma laulan sulle!

Päkapikk, see väike vend,
piilus aknast, peitis end.
Nägi kõike, kuulis ka,
kuidas vahel jonnisin ma.

Kui ta kaebab: "Kadus tort!",
see ju juhtus ainult kord.
Muidu olin nagu kuld,
kinki ootan nüüd ma sult.

Kas su põdrad pole näljas?
Pikk on tee ja külm on väljas.
Porgand ootab neid seal õues,
teine porgand mul on põues.

Ütle põtradele tere,
neid ka ootab kogu pere!

Ema ütleb: "Mine maga!"
Mina kuulan ukse taga.
Kas see oli aisakell?
Jõuluvana, vahva sell!

Ootan sind ju juba ammu,
kuulen nüüd ma sinu sammu.
Kohe uksest astud sa,
salmi ütlen sulle ma!

Jõuluvana, lahke mees,
mis küll kotis sul on sees?

Olin tubli, olin hea,
seda, jõuluvana, tea!

Kuusel säravad kõik tuled,
jõuluvana, sina tuled!

Ühe salmi ütlen ma,
kas siis kingi saan ma ka?

Lumi maas ja lumi puul,
rõõmus laul on minu suul.
Tulid, jõuluvana, sa,
kallistuse annan ma!

Olen väike, aga tean,
salmi ütlema ma pean.
Natuke ma kardan sind,
ema, hoia kinni mind!

Pikad tunnid, kodutööd,
pimedad ja külmad ööd.
Sügis oli pikk ja hall,
kadus müts ja kadus sall.

Täna aga kool on läbi,
pole hinnetest mul häbi.
Kingiks palun päris talve,
see on minu ainus palve.

Mulle kingiks pole vaja
ponit, telefoni, maja.
Tahan, et me kogu sugu
kuulaks vanaisa lugu.

Isa lõikaks jõulukooki,
ema keedaks kuuma jooki.
Las nüüd puhkab telefon,
täna jõuluõhtu on!

Klassis räägiti, et sind
pole päriselt. Kuid mind
ei saa petta: kes siis tõi
kingid ja kes pudru sõi?

Kui ma midagi ka tean,
saladust ma hoidma pean,
sest mu väike õde ootab
ja su peale väga loodab.

Sel aastal ma endale kinki ei palu,
vaid et vanaemal põlv ei teeks valu,
et sõber, kes kolis teise linna,
saaks jõuludeks külla või mina sinna.

Et pikkade ööde järel tuleks valgus
ja uuel aastal oleks ilus algus.
Ja kui sul kotis on midagi veel,
siis selle üle on mul ka hea meel!

Igal aastal pakis sokk,
igal aastal sama šokk.
Seepärast ma annan sulle
sokid, mis on suured mulle!

Jõuluvana, pingul vöö,
aga pikk veel on su öö.
Igas majas piparkoogid,
verivorst ja kuumad joogid.
Seepärast saad meilt vaid kurgi,
porgandi ja kapsapurgi!

Kes küll lõhkus ema vaasi?
Kass! Ja tema lõhkus klaasi.
Kes küll sõi kõik kommid ära?
Vend! Ja tema tegi kära.

Kes küll pani kassi kappi?
Päkapikk, kes sõitis Lappi!
Mina? Ei, ma pole näinud,
olin hoopis õues käinud.

Jõuluvana, ütle mulle:
milleks põdrad veel on sulle?
Meil on pakiautomaat,
sinna kingid panna saad.

Põdrad puhkaks, sina ka,
kingid ise tooksin ma.
Kuid kes kuulaks siis mu salmi?
Tule ikka, olen valmis!

Ei mahu ma enam su põlvele, tean,
kuid salmi, nii nagu kord, lugema pean.
Kord tahtsin ma rongi, nüüd tahaksin und
ja et ööpäevas oleks üks lisatund.

Et pärast pühi ei ohkaks mu kaal
ja rohkem ma käiks oma vanemail maal.
Kuid kõige enam, et terved oleks need,
kelle juurde mind viivad kõik mu teed.

Kord seisin su ees ja hääl mul väris,
ma uskusin kindlalt, et oled sa päris.
Nüüd näen oma laste silmades sära
ja tean, et see ime ei kadunud ära.

Ma ise jäin halliks, on kortsus mu palge,
su habe on ikka nii pikk ja nii valge.
Aitäh, et sa tulid ka täna meile
ja tõid selle tunde nii mulle kui neile.

Ühes käes mul oli tabel,
teises laadija ja kabel.
Koosolekud: lõputud,
pooled neist ka mõttetud.

Kohvi jõin ja kooki sõin,
tööd ka õhtul koju tõin.
Kas ma tubli olin? Vaata:
tabeli võin sulle saata.