Valge lumi tasa langeb,
kukub tare taha.
Tare taga kõrged hanged
heitnud unes maha.
Ainult kerged linnujäljed
Läevad läbi lume.
Jõulukellad umisevad
kostavad ka läbi une.
Minu emal oli vaja
minna lasteaeda.
Olla kodus jõuluajal
tal ei olnud aega.
Ütles, et ma pidusöögid
valmistaksin ise,
jätab minu hooleks köögis
toidutegemise.
Minu tehtud koogid ahjus
välja nägid pahad
ja nad võtta tulid kahjuks
pidulaualt maha.
Isal koju tulles olid
toidukorvid laetud.
Õhtul, siis kui ema tuli,
laud sai kaunilt kaetud.
Kringel jõulukuuse taga,
oodati sealt lisa.
Minu äpardustest aga
teadis ainult isa.
Kui talvepime tahab tüüdata,
siis paras aeg on küünlad süüdata.
Neid ikka süüdatud on kuusepuule,
kus kiirgab kard
ja kumab klaasist kuule.
Ja olgu iga küünlaleek kui väike,
ta hõiskab siiski valjult:
Päike! Päike!
See toetab päikest , väsinut ja loidu,
ta küünlatulest loeb me poolehoidu!
Kuusepärjad nüüd on ustel,
kuuseehted müügil poes.
Kinnastel on kuusemuster-
jõulukuul on kuused moes.
Kuuseoks on jõulukaardil,
mille sulle saadan ma.
Kuuselõhn on jõulutaadil,
kui me tuppa astub ta.
Kuuseoksal küünlarõõm
nagu väike ingel.
Jõulunukrus, jõulurõõm
ühteaegu hingel.
Ühteaegu kurb ja hea
keset valgulaike...
täna ise ka ei tea,
oled suur või väike...
Tahaks nutta väheke
jõuluhardal meelel.
Piparkoogitäheke
tasa sulab keelel.