Tennise ametlikud reeglid lühidalt: väljak, serv, punktid, geim, sett ja mäng, millal punkt kaob. Allikas on Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni (ITF) reeglistik "Rules of Tennis" 2026 ja selle eestikeelne tõlge Eesti Tennise Liidu "Tennise reeglid". Reegli number sulgudes viitab neile. Vaidluse korral kehtib ametlik tekst.
Väljak ja varustus (reeglid 1 kuni 4)
- Väljak on 23,77 meetrit pikk. Üksikmängus on see 8,23 meetrit lai, paarismängus 10,97 meetrit (külgedel on paarismängu koridorid).
- Võrk on keskel 0,914 meetrit ja postide juures 1,07 meetrit kõrge.
- Servijoon on võrgust 6,40 meetri kaugusel. Keskmine servijoon jagab servijoone ja võrgu vahelise ala kaheks servialaks.
- Joon kuulub selle ala juurde, mida ta piirab: joonele kukkunud pall on sees (reegel 12).
- Pall on kollane või valge, tekstiilist pealispinnaga. Reket on kuni 73,7 cm pikk, keeltega.
Serv (reeglid 9 ja 14 kuni 22)
- Loosi võitja valib, kas ta servib või võtab esimeses geimis vastu, või valib väljakupoole. Teine valib ülejäänu.
- Servija seisab tagajoone taga keskmärgi ja külgjoone mõttelise pikenduse vahel, viskab palli õhku ja lööb selle enne, kui see maad puudutab.
- Iga geimi esimene serv läheb parempoolsest alast, edasi vaheldumisi. Serv läheb diagonaalis üle võrgu vastase servialasse, vastuvõtja lööb palli tagasi pärast põrget.
- Serv on viga, kui servija astub jalaga tagajoonele või väljakule ("jalaviga"), lööb pallist mööda, pall põrkab servialast välja või tabab enne põrget posti või servijat ennast. Esimese vea järel on teine serv. Kaks viga järjest annab punkti vastasele.
- Serv mängitakse ümber, kui pall puudutab võrku ja kukub õigesse servialasse, või kui vastuvõtja ei olnud valmis. Võistluse korraldaja võib otsustada, et võrku puudutanud serv on mängus ("No Let").
- Servija vahetub iga geimi järel. Paarismängus otsustab paar iga seti alguses, kumb servib, ja servijad vahelduvad nii, et kõik neli servivad kordamööda.
Millal punkt kaob (reegel 24)
Mängija kaotab punkti, kui:
- ta teeb kaks serviviga järjest,
- pall põrkab tema poolel kaks korda enne tagasilööki,
- tema löödud pall kukub väljaku joontest välja või tabab enne põrget vastase poolel mõnda muud eset,
- vastuvõtja lööb servi enne põrget,
- ta puudutab palli mängu ajal reketiga kaks korda või kannab seda reketil,
- tema, tema reket või riided puudutavad võrku, posti või vastase väljakut, kui pall on mängus,
- ta lööb palli enne, kui see on üle võrgu tulnud,
- pall tabab teda ennast või tema riideid (mitte reketit),
- paarismängus löövad mõlemad paarilised palli korraga.
Punktid, geim, sett ja mäng (reeglid 5 kuni 7)
- Geimis loetakse servija punktid alati esimesena: null, 15, 30, 40, geim. Seisul 40:40 on "mäng tasa". Järgmise punkti võitja saab "edu" ja kui ta võidab ka järgmise, võidab geimi. Kui edu kaotatakse, on jälle mäng tasa.
- Kokkuleppel mängitakse seisul mäng tasa kohe "otsustav punkt": vastuvõtja valib, kummale poole ta servi ootab, ja selle punkti võitja võidab geimi (lisa VI).
- Sett kestab 6 geimini vähemalt kahe geimi vahega. Seisul 6:6 mängitakse Tie-Break-geim: punkte loetakse 0, 1, 2, 3 ja võidab, kes saab esimesena 7 punkti kahe punkti vahega. Sett lõpeb siis 7:6. Ehk sett lõpeb 6:0 kuni 6:4, 7:5 või 7:6.
- "Pikk sett" (ilma Tie-Break-geimita, kuni kahe geimi vaheni, näiteks 8:6) on lubatud, kui see on enne võistlust teatatud.
- Mäng on parem kolmest setist (kaks võidetud setti) või parem viiest setist (kolm võidetud setti).
- Kokkuleppel võib otsustava seti asemel mängida Match Tie-Break-i 7 või 10 punktini kahe punkti vahega (lisa VI). Paarismängus ja klubides on tavaline "kaks setti, kolmas 10 punktini".
- "Lühike sett" (lisa VI) kestab 4 geimini kahe geimi vahega, seisul 4:4 mängitakse Tie-Break-geim, ehk sett lõpeb 4:0 kuni 4:2, 5:3 või 5:4.
Pooltevahetus ja pausid (reegel 10)
- Pooli vahetatakse igas setis pärast esimest, kolmandat ja iga järgmist paaritut geimi. Tie-Break-geimis vahetatakse pooli iga kuue punkti järel.
- Kahur.ee klubiõhtul ja võistlusel pannakse kirja ainult settide geimid (näiteks 6:4 3:6 10:7), mitte punktid geimi sees.